Nigeeria Keskpank kehtestas valuutaturule uued piirangud, et peatada enda valuuta kukkumist rekordmadalale. Aafrika ühe edukaima majanduse probleemiks on kujunenud nafta hinnalangus ja sellest tulenenud streikide laine, vahendab Wall Street Journal.

- Nigeeria president Gooluck Jonathan.
- Foto: Bloomberg
Kolmapäeva hilisõhtul tehtud avalduses ütles panga kaubanduse ja vahetuskursside osakond, et vahendajatel pole enam õigust üleöö välisvaluutaga kauplemiseks panka deposiite teha. See tähendab, et pankadel ei ole õigust pärast börsi sulgemist valuutadega kaubelda.
Ajutise abinõu eesmärgiks on valuutaturu stabiilsuse tagamine, ütles osakonna direktor Olakanmi Gbadamosi. „Iga piirangutest üleastumine tähendab sanktsioonide kehtestamist, mille hulgas võib olla ka valuutaturul kauplemise keelamine.“
Aafrika suurim naftaeksportija on osutunud nafta hinnalangusele eriti haavatavaks. Nigeeria valitsus, mis teenib 80 protsenti tulust naftaga, seisab silmitsi raskete aegadega.
Veebruaris toimuvad Nigeerias kulukad presidendivalimised ning riik kulutab Boko Harami mässulistega võitlemiseks iga-aastaselt 6 miljardit dollarit. Mässulised röövisid hiljuti Nigeeria kirdeosas asuvast külast 188 naist ja last.
Kuna toornafta hinnad langevad, siis investorid ja majandusteadlased kardavad, et eelarve ei luba selliste kohustustega tegeleda.
„Paljud inimesed on hirmul,“ ütles konsultatsioonifirma Financial Derivatives tegevdirektor Bismarck Rewane. Tema sõnul on keskpanga meetmetel minimaalne mõju.
„Praegusel hetkel oleneb kõik nafta hinnast,“ lisas Rewane.